Eesti. Muinasaeg (esiaeg) презентация

Eesti muinasaeg (esiaeg)
Tähtsamad Eesti esiaja perioodid, muististe kui ajalooallikate eripära.
Inimeste eluolu, näited tegevusaladest ja nende muutustest esiajal.
Esiaja eestlaste suhted naaberrahvastega ja vastastikused mõjutused.
Eesti halduskorraldus ja majanduse areng esiaja lõpul.
Mõisted:
arheoloogiline kultuur, muistis, muinaslinnus, kalme, maakond, kihelkond, malev, animism.

Eesti keskaeg
Balti ristisõja põhjused, kulg ja tulemused erinevate osaliste vaatenurgast.
Muutused Vana-Liivimaa riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil, suhted naaberriikidega.
Jüriöö ülestõusu tähtsus ja tähendus ajaloolise narratiivina.
Eesti keskaja ühiskond: läänikord, talurahva õiguslik seisund ning majanduslik olukord, kästöö ja kaubandus, eluolu linnades; seosed Eesti ja Euroopa ajaloo vahel keskajal.

Eesti keskaeg
Eesti keskaja kultuuri põhijooned ning ristiusu mõju Eesti kultuurile, vaimuelule ja väärtushinnangute muutumisele; kultuuriline järjepidevus.
Mõisted:
Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, sunnismaisus, adramaa.
Isikud:
Lembitu, Kaupo, piiskop Albert, kroonik Henrik

Üleminekuaeg keskajast uusaega Eestis
Rahvusvahelised suhted Läänemere piirkonnas 16.sajandil.
Liivi sõja eellugu, kulg ja tulemused.
Muutused riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil sõdade ajal.
Reformatsiooni mõju ja tähtsus eesti kultuuriloos; muutused mentaliteedis ning vaimuelus.
Isikud:
Balthasar Russow, Ivan IV, Wolter von Plettenberg

1.Eesti loodusolude kujunemine. Ajaloo allikad ja põhiperioodid.
Jääaeg. Eesti maastiku kujunemine. Muinasaeg ja selle allikad. Muinasaja periodiseerimine. Ajalooline aeg ja selle periodiseering. Kirjalikud ajalooallikad.

1.Eesti loodusolude kujunemine. Ajaloo allikad ja põhiperioodid.
Kas Eestis võis inimesi elada ka enne IX aastatuhandet eKr? Põhjendage oma arvamust.
Tooge näiteid, mil viisil mõjutas jääaeg Eesti maastiku kujunemist.
Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega? Millised neist allikatest on teie arvates kõige usaldusväärsemad?
Miks dateeritakse eri maades muinasaega erinevalt?
Millal algab ajalooline aeg? Mis on ajalooline aeg?

Eesti ala asustus jääajal
Mammutijäänuste leiukohad Eestis (pruuniga dateeritud, rohelisega dateerimata leiukohad).
Eesti alale võis inimeste eellasi või inimesi jõuda jääaja soojematel vaheaegadel, sest siit on leitud jahiloom mammuti jäänuseid vanemast ajast
Näiteks Eestist palju rohkem põhjas asuvast Kesk-Soome Susiluola kaljukoopast on leitud kivist tööriistu vanusega kuni 125 000 aastat
Erinevalt Soomest puuduvad Eestis graniidist kaljukoopad ja hilisem jääkiht on ilmselt kõik varasemate asukate jäljed minema pühkinud
Eesti ala vabanes jää alt umbes 11 000 a eKr, tolleaegsete põhjapõdraküttide elukohti on aga leitud Leedus, Lätis ja Pihkvamaal

Jääaja mõju Eesti maastikule
Ligi kilomeetri paksused jääkihid liigutasid ümber liiva-, savi ja kruusamasse ning hõõrusid välja Põhja-Eesti paepinna
Jää sulamisel jäid maha kivist rändrahnud, Kesk-Eesti piklikud voored ja Lõuna-Eesti mägede kuplid, kujunesid järved ja jõed
Jää taandumisest alates 13 000 aastat tagasi on Loode-Eesti maapind tõusnud varasemast tasemest üle 100 meetri ülespoole
Balti jääpaisjärve läbimurre Rootsi kaudu 11 500 aastat tagasi alandas Läänemere pinda 25 meetri võrra

Esiaja uurimise allikad
Arheoloogilised muistised (asulakohad, linnused, kalmistud) ja neist kaevamistel leitud ehitiste jäänused, luustikud ning esemed
Hilisemast ajast pärinevates etnograafilistes andmetes ja rahvaluules võib olla säilinud esiaega ulatuvaid pärimusi, kombeid ja oskusi
Eesti keele arengu ja laensõnade põhjal saab teha järeldusi keele päritolu ja varasema kokkupuute kohta teiste rahvastega
Kõige hilisemast ajast on teada mõned teateid kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikes allikates (kroonikad, saagad, ruunikivid)

Esiaja dateerimise eripärad eri maades
Esiaega periodiseeritakse tööriistade materjali järgi, milleks oli algselt kivi, siis pronks ja seejärel raud (kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg)
Eesti esiaeg algab alles pärast viimast jääaega nn keskmise kiviajaga (mesoliitikum), sest maa oli varem jääkatte all ja sellest puuduvad muistised
Kui noorem kiviaeg (neoliitikum) algab lõuna pool maaharimisele üleminekuga, siis Eestis loetakse alguseks ennekõike savinõude kasutusele võtmist
Looduslikud tingimused olid lõunas maaharimiseks soodsamad, ühiskond arenes kiiremini ja tsivilisatsioon kujunes varem kui Põhja-Euroopas

Ajaloolise aja algus maailmas, Euroopas, Eestis
Üldajaloos algab ajalooline aeg tsivilisatsiooni (riiklus, kõrgkultuur) kujunemisega ja seda uuritakse peamiselt kirjalike allikate põhjal
Tsivilisatsioon tekkis 3.at-l eKr Mesopotaamias ja Egiptuses, levis sealt Vahemere ümbrusse, kus 1.at eKr kujunes Kreeka-Rooma antiikkultuur
Keskajal levis kristlik tsivilisatsioon Põhja- ja Ida-Euroopasse seoses riigi kujunemise ja ristiusu vastuvõtmisega 10.-12.sajandil
Eesti ajalooline aeg algas vallutusega 13.sajandi alguse ristisõjas, millega maa kristianiseeriti, kujunes riiklus ja sündmusi kajastavad kirjalikud allikad

Eesti kujunemine ja esiaja uurimine
Mis teeb esiaja uurimise raskemaks võrreldes hilisema ajalooga? Selgitage.
Milles seisneb Eesti esiaja eripära võrreldes lõunapoolsete aladega? Selgitage.

2.Eesti muinasaeg.
Kiviaeg.
Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Asulakohad. Töö- ja tarberiistad. Elatusalad. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Kammkeraamika kultuur. Nöörkeraamika kultuur.

2.Eesti muinasaeg.
Kiviaeg.
Selgitage mõiste arheoloogiline kultuur. Millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale?
Leidke seoseid mesoliitikumi inimeste oskuste, eluviisi ja elatusalade vahel.
Milles erinevad neoliitikumi inimeste oskused keskmise kiviaja inimese omadest?
Kuidas muutus Eesti ala asustuspilt neoliitikumis võrreldes varasema perioodiga? Millest olid need muutused tingitud?
Tooge näiteid, mille põhjal võib oletada religiooni olemasolu neoliitikumi inimestel.

Arheoloogiline kultuur. Eesti kiviaja arheoloogilised kultuurid
Arheoloogiline kultuur on ühelaadsete muististe kogum, mis peegeldab sarnasust neid kasutanud elanike tegevusalades ja eluviisis
Eestis on vanim mesoliitiline Kunda kultuur mis levis Soomest Leeduni, tänapäeval seostatud soomeugrilastega (vanim leiukoht Pulli asula 9000 eKr)
Umbes 4200 eKr levis neoliitiline kammkeraamika kultuur Lätist Põhja-Soome ja Loode-Venemaani, varem seostati soomeugrilaste tulekuga
Umbes 3000 eKr nöörkeraamika kultuur Volgast Reini jõeni ja Soome-Skandinaavia lõunaosas, varem seostati indoeurooplaste tulekuga

Mesoliitikumi (9000 – 4200 eKr) inimeste oskused, eluviis ja elatusalad
Tööriistu valmistati jahil tapetud loomade luudest ja sarvedest, mille jaoks oli eriti sobiv metsade suurim jahiloom põder
Oskus luust õngekonkse, ahinguid ja tuurasid valmistada andis võimaluse kala püüda ja hülgeid küttida ka talvisel ajal
Teravate servadega tööriistu valmistati tulekivi kõrval Eestis levinud kvartsist, kirvel lihviti tera ja seoti varre külge kirvesilma puurimata
Asulad koosnesid ühest jahipiirkonnast elatuvast 2-4 perest ja paiknesid veekogude lähedal, kus oli hea püüda kalu, kopraid ja hülgeid

Neoliitikumi (4200 – 1800 eKr) inimeste oskused ja elatusalad
Neoliitikumis osati kivi üleni lihvida ja sellesse auku puurida ning kivikirved sai selle tõttu kindlalt varre külge kinnitada
Umbes 5500 eKr hakati tegema keraamikat, mille tõttu sai hakata toitu valmistama ja säilitama nõudes
Nöörkeraamika kultuuris tegeleti loomakasvatusega, lisaks koerale kodustati kitsed, lambad, veised ja sead
Umbes 4200 eKr algas maaharimine, kus otra, nisu ja kaera kasvatati kõblastega haritavatel põldudel, mida saadi aletamise teel

Muutus neoliitikumi asustuspildis
Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid sarnaselt Kunda kultuuriga veekogude ääres, mererannal või väikesaartel
Kammkeraamika kultuur oli küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna kõrgaeg
Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid rohkem sisemaal, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaharimiseks
Nöörkeraamika asulad on õhukese kultuurikihiga, millest järeldatakse, et kogukonnad olid jagunenud üksikperedeks

Neoliitikumi inimeste religioossed uskumused
Kammkeraamika kultuuris hakati lahkunuid matma asulasse, pandi kaasa tööriistu ja ehteid eluks teises ilmas
Luust või merevaigust valmistati loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi, mida võib seostada maagiliste uskumustega
Nöörkeraamika kultuuriga matmiskombed muutusid ja kalmed rajati asulast eemale maapinnast kõrgemale künkale
Surnud asetati külili magamise asendis, võimalik, et kinni seotult, mis näitab surnute kartmist elavate poolt

Lisamaterjal
Arheoloog Ain Mäeots raadiosaates Eesti lugu – kiviaeg koos illustratsioonidega 1/1-1/6

3.Eesti muinasaeg.
Pronksiaeg ja vanem rauaaeg.
Vanem pronksiaeg. Noorem pronksiaeg. Asustus, majandus ja ühiskond. Eelrooma rauaaeg. Rooma rauaaeg. Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed.

3.Eesti muinasaeg.
Pronksiaeg ja vanem rauaaeg.
Millised muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? 18,19,21
Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? 19,21
Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta? 18,19,21,22
Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu? 21,22,23
Kuivõrd muutusid inimeste elatusalad vanemal rauaajal võrreldes pronksiajaga? 19,22,23

Pronksiaja (1800/u 1.aastatuhat eKr) muutused ühiskonnas ja kindlustatud asulad
Põlluharimise ja karjakasvatuse esiletõusuga tekkis varanduslik ebavõrdsus
Kindlustatud asulates elasid ilmselt rikkamad maaomanikud
Skandinaaviaga kauplemine ja pronksesemete valamine tõid suurt tulu
Kindlustatud asulad võisid olla pealike („kuningate“) residentsid

Rannikupiirkondade kiirem areng pronksiajal
Pronksi jaoks toodi toormaterjal (vask, tina) Skandinaaviast
Skandinaavia eeskujul põllusüsteem, kivikalmed ja kultuslikud lohukivid
Kergemini haritavad mullad, millel kujunesid põlispõllud
Sisemaal tihedamad metsad, jätkus alepõllundus

Pronksi- ja vanema (Rooma) rauaaja (1.-5.sajand) matmiskombed
Pronksiajal maeti peremees ringiga ümbritsetud kivikirstkalmesse
Rooma rauaajal põletusmatustega nelinurksed tarandkalmed
Kivikalmetesse maeti ilmselt ainult jõukad maaomanikud
Tarandkalmetes ehted, kuid puuduvad relvad – Rooma rauaajal rahuaeg?

Rooma rauaajal kohaliku raua valmistamisega toimunud muutused ühiskonnas
Rauda sai kohalikust soomaagist kõikjal sulatada – kasutamine levis üle Eesti
Rauda tootev uus eliit kauples peamiselt lõunapoolsete balti hõimudega
Korrapärane põllusüsteem - kas maa maksustamise algus?
Raud tugev, leidis pronksist rohkem kasutamist

Elatusalade muutused vanemal (Rooma) rauaajal
Üksiktaluline asustus levis üle Eesti
Põlluharimine, karjakasvatus said põhitööks, vilja jätkus müügiks Eestist välja
Pronks jäi ehete valmistamiseks, relvad ja tööriistad valmistati rauast
Kaubandus läbi balti hõimude Rooma provintsidega

4.Eesti muinasaeg.
Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg.
Linnuste rajamine. Külad ja põllud. Kalmed. Aarded ja ohvriannid. Rahutud ajad. Sündmused lõunakaares. Meretagused sõbrad ja vaenlased. Suhted idanaabritega. Esimene vabadusvõitlus.

4.Eesti muinasaeg.
Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg.
Tooge näiteid maastikuelementide kasutamisest linnuste rajamisel. Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest? 24,25
Kas teie arvates oli kujunemas vaadeldaval perioodil ühiskonna kihistumine? Põhjendage oma arvamust. 25,26,27
Andke hinnang eestlaste sõjalise taseme kohta viikingiajal. 27,28
Mida võib viikingiaja leidude põhjal väita tolle perioodi kaubanduse kohta Eestis? 28
Milline tähendus on Eesti ajaloos perioodil 1030-1061? 28,29

Linnuste rajamine keskmisel (450-800) ja nooremal rauaajal (800-1200)
Kasutati looduslikke künkaid mida kindlustati vallidega
Valle hoidsid koos palgid või paekividest kuivmüür (sideaineta)
Valle rajati neemikule või voorele, mägilinnus looduslik
Lääne-Eesti linnuste vallid täielikult inimeste rajatud (ringvall-linnused)

Ühiskonna kihistumine keskmisel rauaajal ja viikingiajal (800 – 1100)
Linnused koos asulaga olid ilmselt ülikute residentsid
Rahva enamus elas külades, mis olid maksustatud
Põllud jagati ribadeks, kus küla ühiselt töötas
Enamik matuseid vaesed, üksikud hauakambrid aga väga rikkad

Eestlaste sõjaline tase viikingiajal
Viikingite sõjakäigud Eestisse, mida kinnitavad arheoloogilised andmed
Püsivaid vallutusi viikingite poolt ei toimunud
Eestis langesid Rootsi kuningas Ingvar, Norra kuningapoeg Halfdan Valge
Rootsi ruunikividel Eestis hukkunud viikingite nimed

Kaubandus viikingiajal (800 – 1100)
Keskmisel rauaajal taastus kaubandus Skandinaaviaga
Eestist möödus viikingite kaubatee Bütsantsi ja Araabia Kalifaati (nn idatee)
Eestist leitud Reini jõe ääres valmistatud mõõkasid ja araabia hõbemünte
Idamaise raha koguarv (5000) suurem kui põhja- või lõunanaabritel

Kiievi-Vene riigi vallutuskatse 1030-1061 Eesti ajaloos
Kiievi suurvürst Jaroslav Tark vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks
1054 võitsid eestlased Novgorodi väge, kuid Kiievi vürst Izjaslav põletas Keava linnuse Harjumaal
1060 saatsid eestlased maksukogujad minema, vallutasid 1061 Tartu ja ründasid Pihkvat
Kiievi-Vene ekspansioon Eestis ebaõnnestus (9.-10.sajandil olid Kiievil tšuudidega (läänemeresoomlaste nimetus) head suhted)

5.Eesti muinasaeg. Eestlased muinasaja lõpul.
Elatusalad. Käsitöö areng. Kaubandus. Talud ja külad. Kihelkonnad ja maakonnad. Rahvas ja ülikud. Sõjaline tase. Suhted naabritega.

5.Eesti muinasaeg.
Eestlased muinasaja lõpul.
Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus võrreldes varasemaga? Mis neid muutusi põhjustas? 30
Kas sepad võisid teie arvates ära elada põllutööd tegemata? Põhjendage oma arvamust. 30,31
Kirjeldage muinasaja lõpuks kujunenud haldusjaotust. Millised märgid viitasid kujunevale riiklusele? 31,32
Milles lahknevad arheoloogide arvamused ühiskondlike suhete kohta muinasaja lõpul? Millest on need arvamused tingitud? 32,34
Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Tooge oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. 34,35

Elatusalad muinasaja lõpul (1100 – 1200)
Põhielatusalad ikka maaharimine ja loomakasvatus, vilja eksport
Ühe raudadraga haritava maa suurusest tekkis põllumaa mõõtühik adramaa
Suviviljale lisaks kasvatati talirukist - võimaldas üle minna kolmeväljasüsteemile
Asustus laienes kuid mererand jäi röövretkede tõttu tühjaks, kalapüük sisevetel

Sepatöö roll käsitöö eraldumisel põllutööst
Kogu vajalik raud sulatati kohalikust soomaagist, seda ka eksporditi
Tööriistu tegevate seppade kõrval spetsialiseerusid ehete ja relvade valmistajad
Metallitööd tegeva sepa nimetus kujunes käsitöölise sünonüümiks
Omaette käsitööline võis olla ka pottsepp (10.sajandist kasutusel potikeder)

Halduskord muinasaja lõpul
Talud koondusid eri tüüpi küladeks: hajaküla, ridaküla ja tihedalt koos sumbküla
Külad liitusid kihelkondadeks, millel oma vanemad (Eestis u 45 kihelkonda)
Välisohu mõjul kihelkondade liidud maakonnad - 8 suurt ja 6 väikemaakonda
Raikküla kogunemised, maakondade ühissõjakäigud, eestlaste ühisnimetus – näited koostööst, mis oli viimas ühtse juhtimise ja riikluse kujunemise poole

Ühiskondlikud suhted muinasaja lõpul
Varasem seisukoht: ühiskond võrdne, vanemad rahva valitud, orjadeks sõjavangid
Arheoloogilistes leidudes aga näited ühiskonna kihistumist alates pronksiajast
Vakusteks ühendatud külad maksid ilmselt andamit linnustes elavatele ülikutele
Vanemate võim muutus päritavaks ja orjaks võidi muuta ka võlgu jäänud rentniku

Eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul
Taani ja Rootsi katsed Eestit ristida ja piiskoppe nimetada ei olnud edukad
Novgorodi ja Pihkva vürstidega toimusid vastastikused rüüsteretked
Rajati tugevad ringvall-linnused ja moodustati ühismalevaid viikingilaevadega
Koos naaberrahvastega rüüstati Rootsi ja Taani rannikut, 1187 vallutati Sigtuna

6.Eesti muinasaeg.
Muinasusund.
Vägi. Hing. Suhtumine loodusesse. Vaimud, haldjad, jumalad. Ohvripaigad. Ennustamine, nõidumine ja maagia. Ristusu mõjud.

6.Eesti muinasaeg.
Muinasusund.
Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? 36
Milliseid muinasusundi põhimõistega vägi seotud uskumusi teate, ütlemisi olete kuulnud? 36,37
Milliseid hingega seotud tavasid teate? Milliseid järgitakse veel tänapäevalgi? 37,38
Tooge näiteid eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest. 38,39
Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu? 41

Usundi muutused muinasajal
Usund seotud tavade ja uskumustega, millel oli seos mõistega püha
Millegi tajumine pühana tulenes traditsioonist või isiklikust kogemusest
Usundit mõjutas muutus tegevusalades, põlluharijate jaoks püha erines küttidest
Muutusi tõi ka suhtlemine naaberrahvastega, sellest piirkondlikud erinevused

Muinasusundi põhimõiste - vägi
Füüsilisel maailmal lisaks kehalisele kujule nähtamatu jõud, mida nimetati väeks
Väge omavate sõnadega said vägevad targad nõiduda, loitsida ja ravida
Elusolenditel oli väge rohkem peas, südames, veres, karvades ja hammastes
Eesti keeles tugev mees vägimees, alkohol vägijook, tugev inimene on väge täis

Hingega seotud kombed
Hing kandis isikupära ja hoidis elus, lahkus ajutiselt magades, jäädavalt surres
Surnukeha põletati, et hing jätkaks elu hiies, kalmistul või hingeputukates
Hinge jaoks pandi hauda asju ja relvi, hiljem korraldati mälestussööminguid
Hilissügisel külastasid hinged kodu, milleks kaeti laud ja köeti saun

Eestlaste muinasusundi animistlik olemus
Loodus hingestatud, sellega suhtlemine lähtus samaväärsusest ja austusest
Vaimud ja haldjad asustasid loodust ja kodu, näiteks mulkide Tõnn ja setude Peko
Saarlaste jumal Tharapita pärit Virumaalt, kus Ebavere mäel olid jumalate kujud
Vaimude, haldjate, jumalatega suheldi ohverdamisega hiies, kividel, allikates

Ristiusu levik muinasaja lõpul
Suheldi ristiusuliste naabermaadega, võimalikud kaupmeeste kabelid Eestis
Levisid matused, kus kaelaristiga keha sarnaselt kristlastele peaga lääne suunas
Taanis Eestimaa piiskopiks pühitsetud Fulco abiliseks sai eestlasest munk Nicolaus
Ristisõja ajast andmeid vanematest, kes olid varem naabermaadel ristitud