Слайд 2
![Mükeene tsivilisatsioon Minoilise tsivilisatsiooni kõrgajal elasid Kreekas juba tänapäevaste kreeklaste](/_ipx/f_webp&q_80&fit_contain&s_1440x1080/imagesDir/jpg/324394/slide-1.jpg)
Mükeene tsivilisatsioon
Minoilise tsivilisatsiooni kõrgajal elasid Kreekas juba tänapäevaste kreeklaste esivanemad
Oma ühiskonna-
ja kultuuritasemelt jäid nad kreetalastest maha
Nad kasutasid hobuseid ja sõjakaarikuid, millega saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas
Слайд 3
![Mükeene tsivilisatsioon Umbes 1500 a eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare](/_ipx/f_webp&q_80&fit_contain&s_1440x1080/imagesDir/jpg/324394/slide-2.jpg)
Mükeene tsivilisatsioon
Umbes 1500 a eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare
Osa losse purustati,
kuid Knossosest sai kreeka soost valitsejate tugipunkt Kreetal
Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele.
Minoiline kultuur levis kiiresti ka Mandri-Kreekas
Слайд 4
![Mükeene tsivilisatsioon Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid, nendest kuulsam Mükeene](/_ipx/f_webp&q_80&fit_contain&s_1440x1080/imagesDir/jpg/324394/slide-3.jpg)
Mükeene tsivilisatsioon
Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid, nendest kuulsam Mükeene
Erinevalt Kreeta lossidest
ei olnud Kreekas losside ümber tihedalt linnu
Tõenäoliselt oli iga suurem loss omaette riigi keskus
Võimsad kaitseehitised osutuvad, et riigid omavahel alatasa sõdisid
Слайд 5
![Mükeene tsivilisatsioon Nagu Kreetal, nii ka Kreeka losside lineaarkirjad puudutasid](/_ipx/f_webp&q_80&fit_contain&s_1440x1080/imagesDir/jpg/324394/slide-4.jpg)
Mükeene tsivilisatsioon
Nagu Kreetal, nii ka Kreeka losside lineaarkirjad puudutasid peamiset majapidamist
Siiski
saab nende põhjal järeldada, et losside eesotsas seisid kaks võimukandjat: kuningas ja sõjapealik
Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised ning ümbruskonna talupojad kohustusid lossile andamit tasuma
Слайд 6
![Mükeene tsivilisatsioon Arvatavasti austasid kreeklased mitmeid minoilisis jumalannasid ja jumalaid,](/_ipx/f_webp&q_80&fit_contain&s_1440x1080/imagesDir/jpg/324394/slide-5.jpg)
Mükeene tsivilisatsioon
Arvatavasti austasid kreeklased mitmeid minoilisis jumalannasid ja jumalaid, kuid kõik
see kohandati oma sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile
Слайд 7
![Kangelaseepika Umbes 1200 a eKr alanud vapustuste tagajärjel Mükeene tsivilisatsioon](/_ipx/f_webp&q_80&fit_contain&s_1440x1080/imagesDir/jpg/324394/slide-6.jpg)
Kangelaseepika
Umbes 1200 a eKr alanud vapustuste tagajärjel Mükeene tsivilisatsioon langes,
kuid mälestus möödunud hiilgeajast püsis ja talletus arvukates kangelaslugudes
Tõenäoliselt lauldi lugulaule kangelastest ja nende vägitegudest juba Mükeene perioodi lossides
Слайд 8
![Kangelaseepika Kujunesid mitmed eepilised teemad Lauldi Heraklese arvukatest vägitegudest Kangelase](/_ipx/f_webp&q_80&fit_contain&s_1440x1080/imagesDir/jpg/324394/slide-7.jpg)
Kangelaseepika
Kujunesid mitmed eepilised teemad
Lauldi Heraklese arvukatest vägitegudest
Kangelase Iasoni ja tema
laeva Argo mereretkedest kuldvillaku järele (tänapäeva Gruusiasse)
Teeba kuninga Oidipuse kurvast saatusest jms
Слайд 9
![Kangelaseepika Kõige armastatumaks kujunes lugu Trooja sõjast See jutustas Väike-Aasia](/_ipx/f_webp&q_80&fit_contain&s_1440x1080/imagesDir/jpg/324394/slide-8.jpg)
Kangelaseepika
Kõige armastatumaks kujunes lugu Trooja sõjast
See jutustas Väike-Aasia rannikul asunud
Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate Kreeka kangelaste ühise retke käigus
Sõja oli põhjustanud Trooja kununga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena
Слайд 10
![Kangelaseepika Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonlaste kangelaste ühisväe](/_ipx/f_webp&q_80&fit_contain&s_1440x1080/imagesDir/jpg/324394/slide-9.jpg)
Kangelaseepika
Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonlaste kangelaste ühisväe ja purjetas
eesotsas Troojat vallutama
Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik hobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistamata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed